Viimase nädala tegus teisipäev...

Tänast päeva alustasin eile lõpetamata tööga - mis oli kolmanda tooli lammutamine. Siin väike fragment (enne lammutamist) vanadest vedrude sidumisest...

Kui viimane tool sai naeltest/teksidest puhtaks, siis näitas boss mulle uut tooli ning selle põhjal asetsevat raami. See raam oli minu järgmine töö.

Esmalt siis elastikvöö paigaldamine. Pean tunnistama, et boss on üsna rõõmus selle üle, et suudan juba  järgmisi samme kiirelt aimata, vaatamata meie keele erinevusele. Tõesti, ta räägib mulle soravas prantsuse keeles ja ma saan aru;)

Siin siis toolipõhi, kus vööd paigas. Järgmiseks kolm kihti porolooni (1 kord 3 cm ja 2 korda 1 cm).

Alloleval pildil on valmis lõigatud poroloonid. Need liimisin taaskord kiht kihilt põhjale (alustades väikseimast).

Kui poroloon oli põhimõtteliselt paigas, siis pidin selle servad kinni liimima - ülimalt sujuva üleminekuga. Vot see oli keeruline. Mässasin päris korralikult sellega. Poroloon ei kinnitunud korralikult puitraamile. Mingi hetk Jean-Michel tuli ja ütles toredasti, et probleem ei ole niivõrd minus, kui selles puitraamis. Puit oli libe ja liimi ei tahtnud hästi külge võtta. Küsisin, et ehk teine kord oleks mõistlik näiteks seda raami veidi karestada liimi tarvis. Ta arvas, et see oleks hea mõte küll.

Viimase sammuna lisasin vatiini. Peale seda jäi töö seisma, sest õige kangas polnud saabunud. Aga boss oli tulemusega rahul.

Peale viimast toimetamist (vatiini lisamist tooli põhjale), muutus boss veidike murelikuks. Ütles mulle, et ma pidin nii kiire olema oma tegemistes, et ta ei teagi mis nüüd kohe mulle ette anda. Siis peale mõningast arutelu õmbleja Dominic'iga pakkus boss, et kui ma tahan võiks veidi õmmelda. MUIDUGI TAHAN MA ÕMMELDA:). Samas õmblusmasin oli ju võõras ja ma ei teadnud mis tööd mulle pakutakse. Siis tuli päeva toredaim pakkumine - boss pakkus, et ma võin enda suva järgi valida tema kanga valikust ühe kanga ja teha endale mälestuseks Prantsusmaa reisist ühe toreda padja. Mõeldud, tehtud:)

Dominic andis mulle padja lõike. Vedasin selle kangale. Lõike paigal hoidmiseks oli abiks üks ütlemata tore valge "ussike". Väga mõnusalt hoidis lõike paigas - ei mingeid nõelu ega muud...

Lõikele pidin lisama õmblusvaru 1 cm...

Järgmise sammuna kasutasin teise padja põhja lõike võtmiseks esimest väljalõigatud padjakatet (et mitte mõõta jälle igast küljest/nurgast 1 cm).

Kui põhi osad oli välja lõigatud, siis lõikasin ka kangast ribad ka keedri õmblemise jaoks (pikkuseks oli padja ümbermõõt pluss 10 cm). Keedri kanga laius oli kenasti olemasoleva puidust latiga juba olemas (3 cm) - väga mugav:).

Alloleval pildil minu õmblusmasin. Kohutavalt armas oli see kuidas Dominic mind ca 10 korda hoiatas, et ma oma sõrmi nõela alla ei topiks. Tema ju ei teadnud, et ma koolis mõned õmblused olen ikka teinud;). Samas, olid tema hoiatused väga kosutavad, sest masina kiirus ja tundlikus tuli ikka läbi katsetada. Väga mõnus masin oli. Masina talla põlvega tõstmine oli küll vastupidine sellele mis ma kogenud olen, aga kõik toimis. Võin öelda, et saime masinaga sõbraks küll.

Siin pildike keedri õmblemisest...

Kuna minu valitud materjali polnud hulgi, siis pidi keedri panema kokku kahest osast. Siin pildil on näha liitekoht (ei midagi uut;)...

Ja siin siis õmblen keedrit katte külge...

Keedri liitmine. Lihtsalt mõõtsime keedri kanga ühe ja teise otsa liitesse ning õmblesime (hästi täpselt) kokku. 

Järgmiseks lõikasime keedripaela selliseks, et omavahel sobituks. Ja siis tuli õmmelda padja põhjaga kokku.

Selleks, et teine padja põhi saaks täpselt paika, tuli see klammerdada eelnevalt valminud põhja ja keedri külge. Mulle väga meeldis see klammerdamise mõte. Ei mingeid nõelu, traageldamist ega "lihtsalt hoidmist". Klambrite kasutamine oli väga mõnus, mugav ja nutikas - väga meeldis.

No nii, siis jätsime padja pealiskanga veidi ootele. Dominic ütles, et üldjuhul täidaks ta selle padja sulgedega, aga kuna sulgi hetkel pole, siis jääb see katki. Kuid vaatamata sulgede puudumisele soovis ta siiski lihtsalt harjutamise mõttes, et me õmbleme ka sisemise padja (nagu sulgede puhul tehakse) - mulle sobis. Pildil on näha sisemise padjakatte lõigete võtmine (õmblusvaru 1,5 cm).

Taaskord tuli lõigete võtmisel mängu tore valge raskus-"ussike"...

 Ja siis toodi mulle järgmine õmblusmasin. Sellega suristasin kokku padja sisemise katte.

Jällegi, masin oli mõnus, mugav. Alloleval pildil on näha ka väike spikker. Mina sain suunise õmmelda selle kõige esimese sälgu järgi...

Ja siis padja täitmine.... no oli see üks tore töö... Kui kõik sai piisavas mahus topitud, õmblesin käsitsi padja sisemise katte kokku. Õpetaja Dominic kiitis selle eest:)

Nüüd tegelesin padjakatte lõpetamata osaga. Viimane õmblus...siis klambrid välja... ja valmis ta oligi...

Ja siin see on... minu padjake. Sisu lisatud... jäänud on KÕIGE viimane õmblus. Ka see tuleb teha käsitsi. Dominic kinnitas selle kenasti nööpnõeltega laua külge - ikka selleks, et kõik oleks sirge ja laitmatud ning et oleks lihtne õmmelda.

Ja taaskord jäi väike lõpp tegemata;), ikka selleks, et mul oleks homme meeldiv uuesti tööle minna - siis ma tean mis mind seal ootab...