Kõik ongi lõppenud (selleks korraks;)). Nüüd oleme kodus. Viimane pildike lennujaamast...

Ja väike pildike rõõmasast perest...kui oleme teel koju...

Kui hästi lühidalt kokkuvõtta, siis oleks see järgmine:

1) vaatamata sellele, et ma kohalikku keelt ei osanud... saime omavahel kenasti hakkama;

2) kui ma oleks osanud kohalikku keelt - oleks ilmselt rohkem õppinud;)

3) väga rõõmus olen, et sain harjutada nii traditsioonilist polsterdamist, kui ka porolooniga;

4) ... ja eriti rõõmus olen selle üle, et sain ootamatult ka õmblemist harjutada (sh ka lõigete võtmist);

5) keskkonna vahetus soodustas täielikku keskendusmit praktikale. Päevad olid pikad ja väsitavad, kuid see eest sai sellest maksimumi;

6) tänud koolile ja õpetajatele, kelle toel see asi teoks sai. Tänud samuti reisikaaslastele - Argole ja Romanile! Aitäh kaasaelajatele!!! Samas kõige suurem tänu jääb paraku perele, kes mind väga, väga tagasi ootas:)