Täna hiilime poroloonile ligi.
Tegelikult on seis üsna omapärane. Minu tooli põhi saab olema traditsioonilise polsterdusega ja seljatoe teeme porolooniga:). Asja eesmärk pidi olema see, et selle läbi ma saan õppida erinevaid tehnikaid. Mari on selline noor tütarlaps, kohaliku kutsekooli lõpetanud paar aastat tagasi. Ta ütles, et tema teebki ainult porolooniga toole. Küsisin, et millist polsterdust kliendid peamiselt tellivad, vastus oli selge ja kõlav "muidugi porolooni", kuna sellega saab kiiremini ja seega odavamalt.
Panen siia ühe pildi tööst, mis kolleeg eilse päeva jooksul valmis sai. Kõik porolooniga tehtud.

Hommikul sain lõpuks näha mis kangaga ma tooli katan;)... selline põnev ütleks...

Tükid valmis lõigatud, asusin seljatuge polsterdama. Esmalt pidin kanga teksidega kinnitama. Nõgususe säilitamine seljatoel oli ülimalt tähtis. Seega esmalt kinnitasin alumise osa, siis tugevalt pingutades ülemise, seejärel "tundega" küljed. 

Pean ütlema, et boss oli jälle rahul. Tundub, et see punane kangas on päris põnev ... 

Järgmiseks pidin mõne teksiga kinnitama vatiini ning lõikama parajaks.

Seejärel kinnitasin vatiini peale juteriide.

Peale juteriide kinnitamist pidin kanga ja juteriide serva lõikama parjaks ning selle tagasi keerama   - taaskord teksidega kinnitama. 

No nii, nüüd tulebki mängu poroloon. Esmalt pidin tooli raami kinni teipima, et liim seda ära ei rikuks. Seejärel anti mulle kätte vajaliku tugevusega poroloon (all pildil lebab papi peal), millega tugevdada servad. Selle servaporolooni lõikamisel ja õhendamisel mind esmalt aidati:). Kui ettevalmistused tehtud, katsin tooli ning porolooni liimiga.

Pildil tugeva servaga "servatatud" tool...

Liimimise ja serva paigaldamise järel pidin võtma lõike..

... selleks, et vormida poroloonist seljatugi.

 

Päris mitmekordse lõikamise ja proovimise järel, sai ta just selline...

Päeva lõpuks sain ka selle porolooni korrektselt paika - servad ja ülemise osa kinnitasin liimiga ning alumise osa täristasin klambripüstoliga kinni.

Selline neljapäev. Pean tunnistama, et olen täitsa väsinud. Käisime täna lõunal Anne Laurega (kohaliku kutsekooli inglise keele õpetaja). Tore oli üle pika aja kellegagi pikemalt lobiseda. Kuid enne lõunale minekut (kui ma end mineku valmis sättisin) said Anne Laure ja boss omavahel veidi suhelda. Tõeliselt tore oli pärast kuulda, et boss on minu tegemistega väga rahul. Anne Laure kinnitas, et mu boss ei ole mees, kes loobiks tühje sõnu või niisama kiidaks;) - seega mul oli hea päev...