Täna hiilime poroloonile ligi.
Tegelikult on seis üsna omapärane. Minu tooli põhi saab olema traditsioonilise polsterdusega ja seljatoe teeme porolooniga:). Asja eesmärk pidi olema see, et selle läbi ma saan õppida erinevaid tehnikaid. Mari on selline noor tütarlaps, kohaliku kutsekooli lõpetanud paar aastat tagasi. Ta ütles, et tema teebki ainult porolooniga toole. Küsisin, et millist polsterdust kliendid peamiselt tellivad, vastus oli selge ja kõlav "muidugi porolooni", kuna sellega saab kiiremini ja seega odavamalt.
Panen siia ühe pildi tööst, mis kolleeg eilse päeva jooksul valmis sai. Kõik porolooniga tehtud.

Hommikul sain lõpuks näha mis kangaga ma tooli katan;)... selline põnev ütleks...

Tükid valmis lõigatud, asusin seljatuge polsterdama. Esmalt pidin kanga teksidega kinnitama. Nõgususe säilitamine seljatoel oli ülimalt tähtis. Seega esmalt kinnitasin alumise osa, siis tugevalt pingutades ülemise, seejärel "tundega" küljed. 

Pean ütlema, et boss oli jälle rahul. Tundub, et see punane kangas on päris põnev ... 

Järgmiseks pidin mõne teksiga kinnitama vatiini ning lõikama parajaks.

Seejärel kinnitasin vatiini peale juteriide.

Peale juteriide kinnitamist pidin kanga ja juteriide serva lõikama parjaks ning selle tagasi keerama   - taaskord teksidega kinnitama. 

No nii, nüüd tulebki mängu poroloon. Esmalt pidin tooli raami kinni teipima, et liim seda ära ei rikuks. Seejärel anti mulle kätte vajaliku tugevusega poroloon (all pildil lebab papi peal), millega tugevdada servad. Selle servaporolooni lõikamisel ja õhendamisel mind esmalt aidati:). Kui ettevalmistused tehtud, katsin tooli ning porolooni liimiga.

Pildil tugeva servaga "servatatud" tool...

Liimimise ja serva paigaldamise järel pidin võtma lõike..

... selleks, et vormida poroloonist seljatugi.

 

Päris mitmekordse lõikamise ja proovimise järel, sai ta just selline...

Päeva lõpuks sain ka selle porolooni korrektselt paika - servad ja ülemise osa kinnitasin liimiga ning alumise osa täristasin klambripüstoliga kinni.

Selline neljapäev. Pean tunnistama, et olen täitsa väsinud. Käisime täna lõunal Anne Laurega (kohaliku kutsekooli inglise keele õpetaja). Tore oli üle pika aja kellegagi pikemalt lobiseda. Kuid enne lõunale minekut (kui ma end mineku valmis sättisin) said Anne Laure ja boss omavahel veidi suhelda. Tõeliselt tore oli pärast kuulda, et boss on minu tegemistega väga rahul. Anne Laure kinnitas, et mu boss ei ole mees, kes loobiks tühje sõnu või niisama kiidaks;) - seega mul oli hea päev...

Täna oli peamiseks tegevuseks tooli raami viimistlemine. Tegelikult oli mul algusest peale hämming, et hakkasime tooli polsterdama enne kui too oli viimistletud. Aga no boss teab ju paremini. Võimalik, et neil on nii kombeks või oli tooli ja minuga seoses mingi info "error". Igal juhul eile õhtul helistas boss kooli õpetajale (sellele kes õpetab polsterdamist) saamaks sealt kinnitus, et ma võin hakata tooli raami viimistlema. Kinnitus olemas, tänased tegevused paigas.

Hommikul esimese asjana lõikasin vahekanga korrektsesse vormi, seejärel lihvisin tooli raami üle. Sellele läks esimene kiht värvi, 30 minutit kuivamist, siis tuli uuesti kõik kergelt üle lihvida.

Seejärel uus kiht helehalli värvi peale, siis lõunale...:)

Peale lõunat taaskord lihvima. Nüüd anti kätte tumehall värv. Kandsin selle toolile, vastavalt suunistele, silusin vatiini tükiga ning, siis veel veidi krõbedama harjasega. Samas kõike tuli teha "tundega" (mis saab tekkida vaid kogemusega, aga olgu).

 Siin üks lähivõte toimunust...

Kõige viimaks tuli viimistleda tumeda vahaga. Vaha kandsin pintsliga peale, seejärel hõõrusin vatiini jupiga. Tool sai täna selline - nagu veidi vanake:).

Kriidivärviga toimetamine ei ole minu jaoks uus, kuid möönan, et nautisin seda päeva.

Päev teksidega:).

Muidugi alustasin sealt, kus mul eile pooleli jä - lõpetasin kandiõmblused. Kõige viimaseks jäi  tagmine serv. Ega need õmblused lihtsad ei olnud, arvestades seda, et boss käis korduvalt joonlauaga serva kallet kontrollimas. Lõpuks sain isegi kiita. Boss astus juurde ütles, et (kohaliku kutsekooli) diplom oleks mul käes. Tema hindaks tehtud tööd 20 punkti süsteemis 16-le. Ning lisas, et kuna see on mu esimene selline töö, siis tulemus on väga hea. Võib öelda, et ta oli tulemusega rahul. Prantsuse boss on hakkanud sulama - muudkui kiidab.. 

Järgmiseks oli vaja polster üle pingutada. Seda näitas ja toimetas üks töötajatest.

Ja nüüd selgus, et esteetiline välimus on ikkagi oluline. Boss käskis kõik ripakil olevad sõlmede otsad polstrisse tõmmata. Kästud, tehtud. Allolev pilt, siis kõikide vajalike pingustega ning rippuvatest nööriotstest vaba.

Järgmiseks tuli paigaldada hobusejõhv. Selleks pidin polstrile tegema vajalikud aasad.

Järgmiseks juba jõhviga kaetud tool. Boss jäi jõhvi paigutuse ja paksuse jms väga rahule. Ei sasinudki miskit enamat ümber. Ju mul oli miski vajalik tunnetus olemas....

Ja nüüd kõige olulisem - teksid. Pean tunnistama, et tekside ja naeltega möllamine on minu jaoks esmakordne. Mainisin seda ka varasemas postituses. Siiani olen polsterdamisel toimetanud vaid klabripsütoli ja klambritega. 

Mõned päevad tagasi, kui naeltega pidin polstrit kinnitama, siis oli see mõnevõrra lihtsam. Täna sai uueks kogemuseks asjaolu, et kui ma paigaldatava vaheriide toolil kenasti pingule tõmbasin, siis ei olnud mul tõesti muud võimalust, kui ühe käega hoida kangast ja teisega virutada haamer teksiga täpselt "õigesse" kohta. Pildil on minu tööriist - magnetiga haamer koos teksiga. Ütleks, et väga põnev kogemus. 

Kuna pealiskanga kinnitamiseks pidi jääma vajalik ruum, siis teksid pidid maabuma väga konkreetses kohas:). Mõnus pusimine oli. 

Ja muidugi pingutus pidi korrektne olema.

Õhtuks said ka kõik tooli nurgad tehtud. Kui boss käis nurkade vormistamist näitamas, pani haamriga paar laksu teksist mööda (no oli keeruline koht ka), muigas ja viitas peaga klambripüstolile ning ütles midagi. Keelest ei saanud aru, aga kehakeel ütles kõik:) - ka tema armastab klambripüstolit. Siin veel kaks pilti tooli olukorrast päeva lõpus.

Veel üks väike ilus lisa tänase päeva lõppu. Nagu juba teada, siis toimetan Louis XV stiilis tooliga. Seoses sellega leidis minu õpingukaaslane Sirli ülilahedad pildid, kuidas tooli jalgade järgi nende stiili/aega määrata. Tema lahkel loal jagan seda leidu teiega. Pildid on raamatust The Furniture Bible: Everything You Need to Know to Identify, Restore & Care for Furniture (by Christophe Pourny).

Teise nädala algus...
Alustaks kohe sellest, et ilm ei ole just kiita. Hommikust saati on vihmane...

Õhtul peale tööd käisin taaskord Saint-Ferreolis - seal selline mossis olek. Samas, mõnus on see, et õhk on soe.

Taamal pilvedesse uppunud Revel.

Õhtul kui "koju" hakkasin jõudma, piilus ka päike korraks välja.

Tööpäeva osas on nagu juba veidi mannetu alustada sõnaga "modelleerimine", aga nii ta paraku on. Pildid on suhteliselt ühesugused. Tänase päeva õppetund - võta oma aeg, tunneta, modelleeri:).

Kuna esimene ring kandiõmblust sai reedel valmis, siis täna pidin alustama teise ringiga. Oluline, mis ära märgiti on see, et õmblused oleks vaheldumisi. All pildil on horisontaalselt sinisega märgitud kuhu tuleb teine kandiõmblus ning vertikaalsed jooned märgivad, kuidas see peab olemasoleva õmblusega suhestuma.

Alloleval pildil on teine ring kandiõmblust ka valmis. Võib öelda, et oldi rahul.

Siin siis eest vaates ka...

Kolmas kandiõmblus (servale kõige lähemal), tuli õmmelda tiba teiste pistetega.

Kui kolmanda ringi algus st kandiõmblus läks üsna nobedast ja sain ka kiita, siis tooli esiosa tahtis palju jantimist. Siin öeldi, et tunneta, oluline ei ole mitte esteetiline välimus vaid õiged vormid, mis peavad välja joonistuma. Pean tunnistama, et päris mitu korda tuli see üles harutada. Samas, kuidas siis veel õpid - ikka harutades;).

Lõpuks sain esiosa selliseks nagu all pildil näha. Vasakul poolel on üks tore "vorst", aga seda üles ei harutanud, kuna vorm pidi õige olema (esteetika pole ju nii oluline).

Päev sai otsa ja kolmas ring kandiõmblust jäi paraku veel pooleli. Samas on ju tore, kui hommikul ootab tegevus millest sul juba aimu on...

Veidike nädalavahetusest.
Laupäeval oli linnakese südames väga aktiivne. Seoses turuga oli kokku tulnud palju rahvast. Tõeliselt palju rahvast. Pakuti ilmselt vist kõike.

 Korralik juusturiiul;)

Maailma värskeim pasta. Tehti samas kohapeal selle rohelise aparaadiga. Lahe oli vaadata kuidas värkse pasta laperdas tuule käes.

Ja loomulikult igasugu saialised...

Muusikat ja lärmi oli väga palju... Kohati tundus see kontrast vaikse linnakese igapäeva elu ja nädalavahetuse lärmi osas ikka väga suur...

Peale väikest tiiru turul otsustasin juba teist korda jalutada üle mäe Saint-Ferreoli. Seal on kena veereservuaar, millele on mõnus ring peale jalutada. Allolev pilt sellest kui olen teel Saint-Ferreoli (pilt tehtud näoga Reveli poole).

Jalutuskäik kodust sinna ja tagas on ca 11 km. Väga turgutav ja mõnus. 

 Pühapäeval läksin ka keskusest läbi. Allolev pilt on kodutänavast.

 Täna oli kõik väga vaikne. Pildikesed linnakese südamest ehk turu asukohast.

Ainus mis mind täna hämmastas oli see hulk inimesi, kes käisid massiliselt lilli ostmas. Tundus kuidagi väga loomulik tegevus. Ehk on siin pühapäevad naistele sellised pidupäevad:). Tõega lillepoed pakatasid rahvast. Võiks öelda, et suisa järjekorrad olid. Alloleval pildil tabatud mees lilledega.. ei saanud seda jätta teiega jagamata;).

Ja ega muud olegi, kui teha ka täna üks retk Saint-Ferreoli.